Eesti kultuurilugu
ettevaatlikult. Nii Eesti mandriosast kui ka näiteks Lätist on naiste haudadest leitud mõnikord
mitmeid, vahel isegi üle kümne ristripatsi,mis sellisel kujul omasid tõenäoliselt siiski üksnes ehte
funktsiooni. On ju rist iseenesest vana sümbol, mis mingil kujul esineb pea kõigis paganlikes
kultuurides. Ristiusustamise-eelses Skandinaavias ja Soomes leitakse ristripatseid alati ühekaupa
ning enamasti jõukamatest matustest, mis viitab kirjalikeski allikates kajastuvale nähtusele, et
kristlus levis esmalt ühiskonna eliidi seas. Sarnasel viisil, s. o. jõukamates haudades ühekaupa,
esinevad ristripatsid ka Saaremaa 12. sajandi matustes.
Üksikuid ristripatseid muidu paganlikes matustes seletatakse tavaliselt nähtusega, mida
nimetatakse prima signatio, s. o. eelristimine või ristiga märkimine. Prima signatio vastu võtnud
inimesed ei kuulunud täiel määral kristlikku kogudusse, kuid omasid teatud õigusi, mis muidu
annaabi.ee 
