Eesti suuline keel ja suhtlus
oska).
- kaks lausungit (siin küsimus ja vastus) on seotud kokku üheks korduva verbiga lausungiks
(mis on nukuteatri põhitunnus on see, (...) et näitleja (.) ei räägi ise) või kasutab samas
lausungis kahte erinevat verbi (vat see on elus ka nukuteater esineb);
- otsese kõne ees on kaudkõnele viitav sõna et (ema räägib imiku eest peenikese imiku
häälega et me oleme veel väikesed).
15. Autor lisab lausungi lõppu sõnu juurde, mistõttu sõnajärg erineb kirjalause sõnajärjest
(a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus).
Millest kõne ja kirja erinevused tulevad?
Millest tulevad suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevused? Põhjused jagunevad viide
suurde rühma.
Kõige olulisem erinevuse põhjustaja on suulisus ise. Mida see tähendab?
Kujutleme stseeni tänaval. Sõber tuleb vastu ja muu jutu sees ütleb: tule mulle külla. Mina
vastan: ma tulen üleho- ee homme kell kell kuus. Miks ma ,,ilusasti" ei kõnele? Siin tulevad
annaabi.ee 
