V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
mõttega. Selle järgi, kas kehastamist ootav sümbol oli helge või sünge, kroonis Kreeka oma
mägesid templitega, mis silma oma harmooniaga paelusid. India aga kaevas mäed läbi, et
sinna sisse raiuda vormituid maa-aluseid pagoode, mida oma turjal kandsid hiiglasuurte
graniitelevantide read.
Nõnda on ehituskunst maailma esimese kuue tuhande aasta jooksul, alates Hindustani
igivanast pagoodist ja lõpetades Kölni katedraaliga, ikka olnud inimkonna suureks
kirjakunstiks. Ja see on niivõrd kindel tõde, et mitte ainult igal ususümbolil, vaid ka igal
inimmõttel on oma lehekülg selles päratu suures raamatus ja ka oma monument.
Iga tsivilisatsioon algab teokraatiaga ja lõpeb demokraatiaga. See ainuvalitsusele järgnev
vabadus on ka ehitustesse kirjutatud. Ei tule arvata -- rõhutame seda--, nagu püstitaks
ehitustöö ainult templeid, väljendaks ainult müüte ja kultuste sümboolikat, kirjutaks kivist
seintele ainult salapäraste käsulaudade hieroglüüfe