Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
kolleegiumid.
Väga oluline oli nõukogude ajal töö kirjadega. Pikka aega hinnati toimetuse tööd just
selle järgi, kui palju kirju ta sai. Kirjade osakond suunas kirjad vastavatesse
osakondadesse, osa jäid kirjade osakonnale toimetada, osa jäid avaldamata. Kirjasid
arvestati väga rangelt öeldi, et toimetusele tulnud kiri ei ole erakiri, vaid dokument.
Ka anonüümsed kirjad loeti läbi. Kui mõnda kirja ei avaldatud, siis pidi see minema
arhiivi koos ärakirjaga vastusest kirjakirjutajale. Autorisaladuse rikkumist võis
kvalifitseerida ka kriminaalkuriteona. Kirjade osakond pidi jälgima kirjade liikumist
toimetuses, pärast nende avaldamist oodati vastuseid ka vastavatelt instantsidelt.
Kirjade osakonda peeti noorele ajakirjanikule väga vajalikuks praktikaks, et ta saaks
aimu toimetuse tööst.
Väljaannete nimel töötasid korrespondendid ja erikorrespondendid. Nemad pidid
olema väljaande esindajad kohapeal, kes pidid looma toimetusevälise aktiivi. Temalt