Eesti suuline keel ja suhtlus
kasutajate poolt teadvustamata tavad (mida mõnikord nimetatakse normideks).
See tähendab ka, et tekstides, milles nõutakse kirjakeelt, järgivad kasutajad üldjuhul
norminguid, kuigi võivad neist "lolluse või laiskuse" tõttu kõrvale kalduda. Neid allkeeli, kus
norminguid ei ole, saab mh eristada vastavalt sellele, mil määral seal norminguid järgitakse.
On allkeeli ja olukordi, milles esineb nö ühiskondlik surve kirjakeelsuse suunas (nt avalik
esinemine) ja on selliseid, milles surve puudub (nt argisuhtlus).
1
NB See tekst on loengukonspekt. Palun sellele konspektile oma töödes MITTE viidata. Kui on vaja viidata
mingile seisukohale või faktile, mis siin esineb, siis palun pöörduda minu poole ja ma annan vajaliku allikaviite.
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |2
Teine eristus on erinevate kasutussituatsioonide alusel