Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
alamsaksa kirjaviis, mis oli talle kui kesksakslasele võõras. Peab senist ortograafiat eestlasele raskeks, pakub välja
mõne võimaluse kirjaviisi lihtsustamiseks ja hääldusega kooskõlla viimiseks. Jätab tähestikust välja q ja y, ck asemel
soovitab ta kasutada k-d, dt asemel t-d. Selle kirjaviisi lihtsustamise teostas ka oma teostes. Lihtsustab ka saksa
ortograafiat, sest saksa kirjakeelgi polnud sel ajal veel ühtne ega lõplikult välja kujunenud. Eesti k häälduse kohta
märgib, et eestlased ei häälda f-i, asendades selle v-ga. Sõna algul ei esinevat d. 3. pöörde lõpp -p hääldub tugevalt.
Teeb märkuse b ja v häälikuvahelduse kohta. Blume ei tõlgi saksa k määravat artiklit (der, die, das) eesti keelde. See
pole tema meelest artikkel. Loobub st-lise possessiivse genitiivi kasutamisest. tahtma-tulevik saksa k mõjul. Ei kasuta
mitte-eitust nagu Stahl