"kirjakeelgi" - 1 õppematerjal

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

alamsaksa kirjaviis, mis oli talle kui kesksakslasele võõras. Peab senist ortograafiat eestlasele raskeks, pakub välja mõne võimaluse kirjaviisi lihtsustamiseks ja hääldusega kooskõlla viimiseks. Jätab tähestikust välja q ja y, ck asemel soovitab ta kasutada k-d, dt asemel t-d. Selle kirjaviisi lihtsustamise teostas ka oma teostes. Lihtsustab ka saksa ortograafiat, sest saksa kirjakeelgi polnud sel ajal veel ühtne ega lõplikult välja kujunenud. Eesti k häälduse kohta märgib, et eestlased ei häälda f-i, asendades selle v-ga. Sõna algul ei esinevat d. 3. pöörde lõpp -p hääldub tugevalt. Teeb märkuse b ja v häälikuvahelduse kohta. Blume ei tõlgi saksa k määravat artiklit (der, die, das) eesti keelde. See pole tema meelest artikkel. Loobub st-lise possessiivse genitiivi kasutamisest. tahtma-tulevik saksa k mõjul. Ei kasuta mitte-eitust nagu Stahl