Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis/Emakeele Seltsi keeletoimkond/Sõnavõistlus
kuid tänapäeval võetakse eeskuju pigem ajakirjandusväljaannete
keelekasutusest. Meediakeel on viimastel aastakümnetel aga drastiliselt
muutunud – varasemast kuivast ja umbisikulisest ametlikkusest on saanud
hoopis kujundlikum ning vahetum argikeelele lähedane kirjastiil.
Võrreldes 20. saj algusega on nüüdseks eesti kirjakeele kasutusala oluliselt
laienenud ja selle staatus kinnistunud. Võrumaal, Mulgimaal ja Kihnus on
tekkinud uued murdelised kirjakeelevariandid, samuti on hakatud kasutama
täiesti uut allkeelt – internetisuhtluse keelt.
1990. aastast alates on inglise keele osatähtsus tublisti suurenenud, laensõnu
kasutatakse kirjakeeles nii originaal- kui ka eesti keelde mugandatud kujul (nt
brand/bränd ja management/mänedžment).
Laensõnu on kahte liiki – kultuurilaenud, mis on laenatud koos mõistega, ning
sõnad, mis on laenatud ilma otsese põhjuseta juba olemasolevatele sõnadele
annaabi.ee 
