Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
oldaks vaesed – sotsiaalsed motiivid pole esiplaanil, kuid on rahvakasvatuslikud. On ka
positiivseid näiteid (ka Arveliusel ja Lucel) – õiglane mõisnik, kes juhib valda ja väärtustab
sõnakuulelikku töökat talupoega;
7
esitab eri psüühikaga taluinimesi.
Stiililt rahvapärane (mõistuütlemised, vanasõnad, kõnekäänud, robustne rahvakeel), puudulik
kirjakeeleoskus, algeline kompositsioon (dialoogid).
“Willem Nawi ello-päwad” (1939):
o õpetlik eesmärk – viinast loobumine;
o eeskujuks Zschokke “Viinakatk”, aga on leidnud uue peategelase, drastilised näited jne;
o mõistujutt kärbsest ja mõisahärrast;
o näited elust enesest, lõpeb drastilise karskustõotusega kõrtsis;
o viina ohvriks langenud Mardi lugu on realistlik, naturalistlik;
o publitsistlik ja jutustav esitus;
8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr