Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
kontekstis. Koos rääkida tähendab koos mõelda. Tekst, kui kommunikatsioonivorm
eraldab sõnumi selle väljendajast (Olson, 1994). Tekst peab juhtima lugeja tõlgendust ja
tähelepanu viisil, et lugeja püsiks teksti poolt eeldavates tähenduslikes raamides (Iser,
1976). Teksti tähenduse omamine nõuab spetsiifilist kognitiivset sotsialiseerumist, mida
pakuvad meie ühiskonnas kool ja formaalharidus. Õpilase oskus käsitada suhteid
kirjakeeleliste kujutluste ja välise reaalsuse vahel on otsustava tähtsusega koolis
edasijõudmiseks- kas õpilane suudab otsustada, kuidas on kirjalik sõnum seotud välise,
mitteligioleva tegelikkusega. Igasugune keelekasutus tähendab, et meid sunnitakse teatud
mõttes valima ja üldistama. Tekstid loovad uusi tegelikkuse versioone ning pakuvad
inimestele toimimiseks uusi võimalusi. Samuti toetab tekst uute versioonide loomist
tegelikkusest ja uusi sotsiaalseid praktikaid