"kirjakeeleallikaid" - 1 õppematerjal

BETTI ALVERI ELU JA LOOMING

aasta ,, Loominus" kui ,,neonklassilist luuleteooriat". Kahtlemata esindab Alveri looming sellisel korrelatsioonil põhinevat luulet üpris ilmekalt ja samas täiesti isikupäraselt, pannes kõigile muundavaile objektiveerinuile vaatamata maksma luuletaja inimlikud tõekspidamised ja ainuomase temperamendi. ( 4, 264) Pärast lüürika esikkogu ,,Tolm ja tuli" (1936) uude arengujärku astunud, kirjutas Betti Alver luulet vahelduva intensiivsusega. Oma sõnavara täiustas ta vanu kirjakeeleallikaid uurides, aastail 1941-1944 elas venna juures Aakre Pühastel, kus huvitus elava rahvakeele rikkusest. Debüütkogu järel loodud teostest koostas kirjanik 1943. aastal luuletuskogu ,,Elupuu" käsikirja, mis takerdus Saksa okupatsiooni aegseis kirjastusoludes ega ilmunud. ( 2, 402) Kaks sõjajärgset aastakümmet tegutses Betti tõlkijana. Juba 1930-ndail aastail oli ta silmapaistva eduga eestindanud A. Puskinit. Selle töö jätkudes ilmusid poeemid