Ida-Virumaa rahvakultuur
Kaarkübar ehk tongkübar koosnes
ülespidi veidi aheneva tüvikoonusekujulisest tongist ja kitsavõitu äärest. Talvekübar oli
lamba-, jõukamatel ka rebasenahast. Otsa ees ja kuklas olid kõrvad püstiselt mütsi külge
kinni õmmeldud, külgmisi saanud vajaduse korral alla lasta. Vähemalt määral on kantud
ümmargusi rummumütse, tuntud ka soome mütsi nime all. Suvise kergema peakattena
olid 19.saj. esimesel poolel varrastel kootud valged linased värviliste kiritriipudega mütsid,
kas ümarad murumütsitaolised või veidi pikema sopiga tuttmütsid.
Ülerõivad. Põhiliselt ülerõivaks 19.saj. esimesel poolel oli Alutagusel nii meestel kui
naistel Põhja-Eestile üldiselt iseloomulik piha ümber hoidev, seljal vööst alates kahe
voldikimbuga nn. händadega kuub, siinse nimetusega vollidega kuub, vooledega kuub,
voolekuub.
19.sajandi kolmandal veerandil tulid naistel kasutusele vöökohal läbilõikega kaapotkuued
(kaput, kabot)
annaabi.ee 
