VÄÄRTUSKASVATUS
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda
haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses.
Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö.
Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat.
Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima.
Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad
meie lapsed sama kadalipu läbima.
Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide
kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse
arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
millises lasteaias ja milliste õpetajate juhendamisel laps oma päevi veedab.
annaabi.ee 
