V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
väärt paavst olema mitte üksnes Pariisis, vaid ka Roomas.»
Ja ta pani oma käe lõbusalt ta õlale. Quasimodo ei liigatanudki. Coppenole jätkas:
«Sa oled mul niisugune number, kellega ma heameelega lonksu kokku jooksin, maksku
see mulle kas või tosin Tours'i naela *. Mis sina arvad?»
Quasimodo ei vastanud.
«Saatana pihta!» hüüdis sukakuduja. «Oled sa kurt
või?»
2
7
Tõepoolest, ta oligi kurt. _Coppenole'i pealekäimine hakkas teda tüütama. Ta pöördus
äkki nii hirmsa hammaste kiristamisega suka-kuduja poole, et flaami hiiglane tagasi
kohkus nagu buldog kassi ees.
Siis tekkis selle veidra isiku ümber hirmu ja aukartuse sõõr, mille raadius oli vähemalt
viisteistkümmend sammu, üks vana eit seletas meister Coppenole'ile, et Quasimodo on kurt.
«Kurt!» naeris sukakuduja oma laia flaami naeru. «Kuradi pihta, see on ju siis päris õige
paavst!»
«Hei, ma tunnen teda,» hüüdis Jehan, kes lõpuks kapi-teeli otsast maha oli roninud, et
annaabi.ee 
