E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
kui su kerjuse kaltsud . . . »
Sellega lõppesid seks korraks junkru ähvardu-. sed, sest lähemal silmapilgul välgatas
Jaanuse käsivars ta silmade ees, laksatav lops pani ta põse punetama, keele tarduma ja jalad
tuikuma. Emmi karjatas ehmatuse pärast ja eremiit kiskus Jaanuse eemale, tasa temale öeldes:
«Poiss, mõtle, mis sa teed! Tahad sa ennast meelega hukatusse saata?»
Jaanus seisis kui sammas, tummalt ja mahalöödud silmil.
Oodo aga tormas kiriseva ähvardusega: «Küll ma tasun!» oma mära juurde, hüppas selga ja
kihutas kodu poole. Emmi jäi esmalt nõutult seisma ja vahtis hirmuga vennale järele; siis
palus
ta tasakesi eremiiti, et see aitaks teda sadulasse. Vanamees tõstis ta hobuse selga, andis talle
ratsutid
kätte ning ütles:
«Nüüd ole hea laps, Emmi, katsu, et sa Oodoga ühel ajal lossi jõuad, ja räägi isale tõtt. Püüa
ara pöörata õnnetust, mida tige poiss võib sünnitada.»
annaabi.ee 
