3) Muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" - Pärsia, Egiptuse ja Bagdadi lood, millest tänapäeva uurijad võivad midagi välja lugeda tolleaegsete veendumuste ja uskumuste kohta Kes oli Sinu arvates tuntuim araabia teadlane? Millega ta on tuntuks saanud? Ibn Sina oma arstiteaduse käsiraamatuga ,,Arstiteaduse kaanon". 4. Mille poolest erineb islami kunst (kujutav kunst, arhitektuur) kristlikust kunstist? Moseedes ei olnud paktiliselt üldse pilte, neid kaunistati kiriornamentikaga, sest kardeti, et pildid juhivad usklike tähelepanu Jumalalt ära. Kristlased aga vastupidi kaunistasid kirikuid just Jumala piltidega.
8.saj keskel riigi uueks keskuseks Bagdad Mesopotaamias (Bagdadi kalifaat). 1.4. Islamimaade kultuur: Islami kultuur kujutab endast sulamit nende poolt allutatud maade kultuuripärandist mida ühendas islam ja araabia keel. Samuti talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit, lisades sellele eriti India kultuurist pärit jooni. Islami pühakojad – mošeed (ar k mašdžid – koht, kus tehakse palvekummardust) on kaunistatud tavaliselt kiriornamentikaga ja selle juurde on rajatud üks või mitu minaretti – torni, mille otsast kutsuti usklikke palvusele. Mošeede juures tegutsesid kõrgemad koolid – medresed, kus õpetati lisaks koraanile ka islami seadust (šariaat) ja pärimust (sunna), aga ka araabia kirjandust ja loogikat. Islami teadlastest olid Euroopas eriti tuntud 11.saj Kesk-Aasias tegutsenud Ibn Sina (lad päraselt Avicenna)- filosoof, poeet ning arst, kelle „Arstiteaduse kaanon”
annaabi.ee 
