Karjalased
murretega sarnaseim on vepsa keel ja tverikarjala murre on kõige arhailisem.
Vanim karjalakeelne kirjalik tekst on 13. sajandist pärinev kasetohule kraabitud
pikseloits, mis on vanim läänemeresoome kirjaliku teksti näidis. Karjalakeelseid raamatuid
hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala
kirjakeel. 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel.
karjala keel, kirillitsates.
Majandus
Karjala on Venemaa Föderatsiooni oluline puidu-, tselluloosi- ja paberitootja,
rauamaagi kaevandaja ja mustade metallide tootja.
Peetakse ka piima- ja lihakarja ning sigu ja linde, kasvatatakse forelli ja karusloomi
ning püütakse kala.
Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses.
Kultuur
Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on
ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta