Venelastele on suhteliselt lähedased ukrainlased. Venemaa toodab kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti ja tomatit ( põllusaadused). Masinatest ja tööstusseadmetest naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid ja jooke. Samuti ka veiseid ja kala (turska, makrelli, karpkala jt). Vene keeles ja mitmes teises slaavi keeles kasutatakse slaavi tähestikku, mida nimetatakse kirillitsaks. Need on omapärase väljanägemisega tähed, mis märgivad omaette häälikuid või häälikuühendeid. 12. aprillil läks esimene inimene kosmosesse. See oli venelane Juri Gagarin (1934-1968). Ta tegi kosmoselaevaga Vostok tiiru ümber Maa. Lend kestis 108 minutit. Põhiandmed : Pindala : 17 075 400 km2 Rahvaarv: 148 673 000 inimest Pealinn: Moskva Keeled: vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt Rahaühik: rubla Usk: vene õigeusk Suurimad linnad: Moskva - 8 747 000 inimest
Väga kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone puutahvlitele maalitud pühapilte. Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453. a. Kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal. 10. saj. lõpul oli Kiievi vürst Vladimir abiellunud Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Bütsantsi munk Kyrillos on ka vanavene tähestikule alusepanija; tema järgi nimetatakse seda kirillitsaks. Bütsantsist saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid. Peagi hakkas aga venelaste endi hulgast võimekaid meistreid esile kerkima. Eriti hinnatud on ANDREI RUBLJOV (u. 1370-1430), kelle mahedates toonides, inimlikult väljendusrikkad maalid kuuluvad maailma ikoonikunsti paremikku. Tema kuulsaim ikoon on "Kolmainsus". Vene õigeusu kirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis. Loomulikult omandas see stiil
annaabi.ee 
