Eesti uusaeg (1710-1900)
Omaette linnakogudus sõjaväelaste jaoks on olnud
Pärnus. Samuti Tallinnas. Omaette õigeusu keskus on Narva.
18. sajandi teisel poolel jõuavad siia üle pika aja tagasi katoliiklased. Kogudused
tekivad eelkõige Tallinnas ja Narvas (1770. aastatel).
18. sajandi esimene kolmandik-pool on pietismi levik siinsetel aladel. Pietism ei
vastanda end luteri kirikule (usku tuleb parandada, mitte kirikut reformida). Iseenesest
see õpetus oli hakanud levima juba 17. sajandi viimasel veerandil. Kirikuvooluna
hakkab meie maale 17. sajandi lõpul siiski jõudma. Esimeseks aktivistiks Johann
Fische. Selle suuna rajaja oli Philipp Jakob Spener, võttis kasutusele ka pietismi
(vagaduse) mõiste. 18. sajandil vagaduseõpetus hakkab levima tänu sellele, et vene
võimud ei tunne selle voolu vastu huvi. Paljuski raskes 18. sajandi algusel olukorras
on pietismile siin ka soodne pinnas. Olude paranedes sumbud, 1740. aastatest
räägitakse, et pietism on asendunud teoloogilise ratsionalismiga