Kõik on inimese enda teha -- kui juba tunned, et piir on ees ja rahvas käib klaasiga peale, võib keelduda; kui kuulda ei võeta, võib ju kaval olla ja alkoholi asemel sama välimusega mahla või vett juua. Samas on võimalik juhus, kus inimene ise tahab end "mällerisse" juua. Sellisel juhul jääb ainult loota, et kaaslased suudavad sellist inimest lolluste tegemisest hoida. Alkoholi esialgne eesmärk oli mingis mõttes ravida -- näiteks kirikuvein, viinakompress, haavade desinfitseerimine, alajahtumise puhul lonks kanget alkoholi veresoonte laiendamiseks. Neid asju praktiseeritakse praegugi, aga jällegi võib liialdamisel tekkida probleeme. Lisaks sellele liigub lugusid alkoholiga ravimise kohta, mis võivad kohati vasturääkivad olla. Ühelt poolt väidetakse, et tuleb viina juua ainult siis, kui haigus on alles tulemas, sest kui näiteks gripp on juba kallal, siis on järgmisel hommikul lisaks muidu väga viletsale tundele ka pohmell
Veinid pandi käärima ja laagerdama 3000-liitristes tammevaatides. Saksamaalt saabusid moodsad veiniseadmed 1923. aastal. Õppimas käidi Inglismaal. Veini laagerdati 3-5 aastat, mis aga nõudis mahukaid keldreid, nii et pidevalt tuli ruume juurde ehitada. Eesti aja lõpul müüdi aastas 100 000 liitrit väga head veini. Põltsamaa veine tehti oma aiandi õuntest, kuid osteti ka erakätest metsamarju ja sordiõunu. Veinidel olid kõlavad nimed Moussec, Kirikuvein, Black Currant, Põltsamaa lauavein, Madeira, portveinidel veel oma numbrid. 1934. aastast villiti vahuveini. Neid kõiki on võimalik näha Põltsamaa veinikeldris. 1941. aasta suvel maitsesid neid jooke saksa sõdurid, kuid suur osa veinist lasti voolata lossi tiiki ja Põltsamaa jõkke, kui lahkuvad punased tahtsid maha jätta tühja toa ja laastatud maa. Uuesti algas veinitootmine 1945. aastal. Suhkrut jäi aga aastast aastasse
annaabi.ee 
