Eestlased peavad vaimult suureks saama C.R.Jakobson propageeris karsklusideid Astus välja liigse usuõpetuse vastu Nõudis haridusolude parandamist Astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu Ajaleht Sakala Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine Probleemid algasid Jakobsoni kirikuvastasusest, mistõttu lõpetas Hurt oma kaastööde saatmise Sakalale.Lisaks pingestusid Hurda suhted oma sakslastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. Jakobson hakkas jõuliselt oma positsioone tugevdama rahvuslikes organisatsioonides. 1881.a. sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president. Ärkamisaja algus oli 19. saj teisel poolel. Ajendeiks olid: Euroopas kasvas
lähenemise välja. Otseselt ateismiga tegu ei olnud, ent selle suuna tabasid ära sotsiaaldemokraadid ja hakkasid seda kasutama. Ajaloolise tausta huvides märgitagu ära ka XIX sajandi 60ndatel aastatel toimunud rahvusliku ärkamisega seotud, nähtavasti paratamatu “härraskiriku”- vastane reaktsioon (esindajatest nt. Kreutzwald, Jakobson, Faehlmann), see jäi aga valdavalt haritlaste, formeeruva intelligentsi piiridesse ja laiemat kõlapinda ei saavutanud. Kirikuvastasusest kui ateismist lähtuvast ideoloogiast ei ole siinkohal kindlasti mõtet rääkida. Kirikuvastasuses mängisid kindlasti rolli ka ärkamisaegsete juhtfiguuride omavahelised vastuolud (Hurt-Jakobson). Neist tendentsidest tulenevalt esineb XIX sajandi II poole eesti kirjanike teostes kirikuvastaseid elemente, nt Vilde, Peterson, Faehlmann, Kreutzwald. XX sajandi alguses jätkus sekulariseerumine. Linnastumisega seoses toimusid