Ado Reinvald
aastast oli Reinvald Ilissa talu peremees ja ta tegi suuri plaane, et
luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. Kuid 1894. aastal läks talu
pankrotti ja see müüdi oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas,
Kulbilohu külas, kus tegeles peamiselt kalendrite koostamisega.
Elu lõpuaastail jäi ta sellest ilma, elatus läbi häda kirjatööst.
Reinvaldi luuleloomingu kandvaks hoovuseks on patriotism, paljud ta
luuletustest on pühendatud ärkamisaja tegelastele. Kirgliku kirikuvastasena
ülistas ta mõistust ja mõtiskles moraali üle. Reinvaldi värsilooming on suuresti
nii sisult kui vormilt lähedane riimilisele rahvalaulule.
Reinvaldi esimene luuletus avaldati 1868.aastal J. V. Jannseni ajalehes "
Perno Posimees", 1871.aastal ilmus Reinvaldi esimene luulekogu "Viljandi
laulik", mille II osa järgnes mõne aasta pärast (1875). Hiljem anti välja ka
luulekogu III (1877) ja IV osa ( 1889)
Koos vennaga avaldas Reinvald kogu "Nalja kannel ehk Laulurahe baltlase
annaabi.ee 
