Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris?
Katoliku kirik on alates kristluse Rooma keisririigi ametlikuks usuks kuulutamisest
aastal 380 mänginud keskset rolli Euroopa kultuuriruumi kujundamisel. Alates
altarimaalidest kuni rüütlilauludeni on see aidanud kaasa tänapäeva kunsti, kirjanduse ja
muusika vormimisele.
Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis
klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja
kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka
arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti
kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur
piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega
kirikud.
Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kättesaamatu, võib siiski jagada kaheks
suuremaks rühmaks. Need olid vaimulik ja ilmalik