Ludwig II
Nõnda siis juhtuski, et Ludwig II sülitas oma ministritele tuld ja tõrva, kaitses end
maapäeva eest, kaitses end kodade konservatiivse enamuse eest, kes ei ohjeldanud Baieri
valitsuse keisririigisõbralikku poliitikat, millele ta oli kõigiti vastu, ning kes hindas ja toetas
ministrite riigikirikupoliitikat, millega ta oli kõigiti nõus.
Ludwig II, kes soovis avalikkuse ees esineda kui kuningas Jumala armust, olla seega
lülitatud ka usklike ja kirikutruude riigialamate palvetesse, oli omaenda seisukohal, mis kattus
suures osas riikluse kandjate orientatsiooniga.
Nii Ludwig II kui ka tema valitsus pidasid eksimatuse dogmat riigile ohtlikuks. Kõige
meelsamini oleks kuningas vallandanud iseennast, jätnud maha oma maa, kus tal valitseda ja
juhtida ei lastud, ning otsinud uue, Baierist võimalikult kaugel.
LOOBUMINE JA VÄLJAPÄÄS
annaabi.ee 
