Johan Huizinga "Keskaja sügis"
keskaega.Sest neid vorme, millesse armastuse ideaal lihtsalt peab end panema, on igal vabal
ajal vaid mõned üksikud. (145
Ükski aeg pole sisendanud kõigile säärase tungivusega ja alalõpmata surmamõtet kui 15.saj
(146)
Surmatantsu motiiv: surm, kes kisub endaga kaasa igast ametist, igast vanusest inimesi. (146)
Maailma eitava keskaegse inimese vaim oli juba alati meelsasti viibinud põrmu ja usside
juures, kirikutraktaatides maailma põlgamisest oli juba esile manatud kõiki lagunemise
õudusi. Kuid selle kujutluse üksikasjade väljamaalimine algab hiljem. Alles 14. Saj lõpu poole
õpib kujutav kunst selle motiiviga toime tulema. Tabavaks kujutamiseks skulptuuris või
maalikunstis oli vajalik teatav määr realistlikku väljendusjõudu, ja see jõud oli saavutatud
1400. A paiku. (149)
Ilu hääbumise nutt. (150)
Esines komme mõne suursuguse surnu nägu otsekohe pärast surma üle maalida, et