Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
rahvakirjandust ja kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooniliselt.
Luterlusega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid
kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut.
Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati
ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva
suhtumine kirikussde muutus paremaks.
Võitlus vääraga:
Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal
toimus Urvaste kihelkonnas Osula Pühajõe mäss, mis puhkes selle tõttu, et Vühandu jõele
lasi kohalik mõisnik vesiveski ehitada, mistõttu maad tabanud viljaikaldus ning talupojad
hävitasid vesiveski. Seda seostati ebausuga Jumalasse.
Hakati läbi viima nõiaprotsesse. Levinud karistus oli põletamine tuleriidal.
Rahvahariduse edendamine:
annaabi.ee 
