Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89
Olulisim tunnusjoon - traditsiooni austamine.
Antiikajast pärines arvukas ametnikkond ja maksusüsteem = riik toimib tõhusalt. Oli
piiramatu võimuga keiser, teda peeti Jumala asemikuks maa peal + oli kirikliku võimu
eesotsas.
Kuidas erinesid Bütsants ja keskaegne Euroopa?
Euroopas oli ilmalik (keisri) ja vaimulik(kiriku) võim lahutatud.
Vaatemängukultuur - suurejoonelised pidustused, rongkäigud, võiduajamised
hipodroomil, akrobaadid. Usuelus toimusid hiilgavad rituaalid, laulud, kirikusisustuse sära.
Ka riigivõim näitas oma võimu/jõudu avalike ja jõhkrate etendustega. Mässajate ja
kukutatud keisrite karistamiseks tehti julmad vaatemängud.
JUSTINIANUS I oli Esimene Bütsantsi keiser, peab vallutussõdu. (ühendab oma riigiga
Itaalia, Põhja-Aafrika ja NATS Hispaaniat).
Ladina keisririik (1204-1261) tekib pärast lääne kristlaste neljandat ristisõda
Konstantinoopolis.
Eri ajastute ja kultuuride vahendaja
Bütsantsi:
rahvastik - kultuuriliselt ja etniliselt kirev
annaabi.ee 
