Nõiaprotsessid
veenvaid argumente (vähemalt 17% mõisteti õigeks). Surmanuhtluse (reeglina pea
maharaiumine mõõgaga ning keha põletamine) kohaldamise aluseks oli Karl XI 1687 täiendatud
edikt, milles nõuti saatanaga kirjaliku või lepingu sõlminu surma mõistmist. Igasuguse ebausu-
õnnistamise, ennustamise ning teiste taunitud kunstide eest tuli karistada rahatrahvi või
vangistusega vee ja leiva peal, kadalipu või ihunuhtlusega vastavalt süü astmele. Levinuim
karistus oli 15- 20 paari vitsu kirikusambas. Veel 1816 sai talupoeg Jacob Kose kirikusambas 15
paari kepihoope, kuna oli püüdnud varast nõidumise abil kindlaks teha.
Erinevalt Euroopast oli Eesti nõiaprotsessides süüdistatavate sooline koosseis olulisel määral
erinev- kui Euroopas oli naiste osakaal 2/3 (kohati ka üle 80%, samal ajal näiteks Würtzburgis
aastatel 1627-1629 ainult 49%), siis Eestis oli olukord vastupidine (84 naist 218 süüdistatust).
annaabi.ee 
