Taani raamatukultuur
Reformatsiooniaeg
(14.-16. saj.) Renessanss ja humanism ulatusid Taanisse ainult ebamäärase kajana, milles oli
süüdi luterlik usupuhastus. Luterlus sai võid katoliikluse üle, kuid vaimulikkude kontrolli all
seisev teadus ja üldharidus jäid endiselt skolastiliseks. Seetõttu ei toimunud Taanis üldist
teadusi ja vaimuelu vabastavat pööret. Ainult piibel (Kr. Pedersen) ja mõned hädavajalikud
vaimulikud käsiraamatud, mõned M. Lutheri tööd, mõned kirikusalmid jms. tõlgiti
emakeelde. Kristiern Pedersen'i (u. 1480-1554) tõlketegevus, eriti tema piiblitõlge (1550 nn.
Kristian III piibel") määras edaspidiseks kindlaks emakeelse kirjakeele, mille aluseks sai
själlandi murre. Sellest ajast veel ka Peder Palladius'e (1503-1560) ,,Visitatsiooniraamat"
lopsakate rahvalike kõnekäändudega. Ka kuulub siia reformatsiooniaja lõpu silmapaistvate
ajalooliste harrastustega vaimulik Anders Sörensen Vedel'i (1542-1616) katse jätkata Saxo
annaabi.ee 
