Keskaeg - kirik
ilmalikud ametnikud. Tihti olid sellistel tähtsatel kohtadel paavsti perekonnaliikmed.
Teoreetiliselt valiti piiskop kohaliku kogukonna ja abt kloostri kogukonna poolt.
Investituur vaimulike ametissenimetamine oli puhtalt ilmalik toiming. Kiriku seas
tekitas see rahulolematust, eelkõige benediktlaste Cluny kloostris. Cluny moodustas
kongregatsiooni Cluny mungad moodustasid kloostrite võrgustiku. Clunys välja
töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11. saj keskpaigast alates. Neid
viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime
järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede
vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud
tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus
eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik
annaabi.ee 
