Bengt Gottfried Forselius
Forselius kohaldas neid natuke Eesti oludele sobivamaks.
1684. a. avas Forselius Tartu Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et maarahva jaoks
köstreid ja koolmeistreid ette valmistada. Riigi poolt oli õpilastele värske leib. Seminaris kasutas
Forselius uusi õppemeetodeid.Oma nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti
poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust.
Kuni Forseliuseni õpetati lugemist kirikuraamatuist. Senine eestikeelne kirjasõna täitis kiriku
tarbekirjanduse ülesandeid. "Kodu- ja kirikuraamatut" kasutasid köstrid, mõisa- ja perevanemad
ettelugemiseks ning koduste palvetundide sisustamiseks. Kuid nimetatud jm. Kirikuraamatud ei
vastanud kooliõpetuse eesmärkidele keeleliselt, metoodiliselt ega trükitehniliselt. Forseliuse
pakutud uus õppeviis eeldas, et igal õppijal oleks oma isiklik ja kõigil ühesugune õpperaamat. Noor
annaabi.ee 
