Pronksiaeg ja Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus
3.Pilet
1).Pronksiaeg
Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja
veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui
kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid
vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida.
Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti
rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või
palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas
pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati
rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti
jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada
rohkesti mitut tüüpi kinn...