Feodaaltsivilisatsioon
Usku jagas
terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Varakeskajal oli kristlus peamiselt
linnareligioon. Alles aasta 1000 paiku võis öelda, et suurem osa Euroopa elanikkonnast olid
kristlased. Katoliiklus võlgnes oma leviku edukale koostööle ilmalike valitsejatega, aga ka
mõõdukusele. Piiskopkondade võrgustiku ja paavstivõimu toel pandi alus kirikule kui
organisatsioonile. Kirikupeaks oli Rooma paavst. Esialgu olid paavstid võrdsed teiste
kirikuprovintsidega, kuid hiljem hakkas nende autoriteet kasvama. Massiliselt hakati rajama
kloostreid, esimesed neist 6. saj. Tänu kloostrite rajamisele sai ristiusk levida ka
talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest
valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist
kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat. Ka keskaegne
kunst ning arhidektuud oli usuga seotud
annaabi.ee 
