Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas
nagu Dante, Petrarca, Boccaccio, Cervantes ja Shakespeare. Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes
suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja
inimene.
Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin
Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon. Luther nõudis emakeelset
jutlust ja piiblit, misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse
rikkuse. Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud, Luther välistas tsölibaadi, kloostrid,
pühakute kultuse. Leeriõpetuste korraldamisega hakati jagama elementaarset lugemisoskust, mis oli
abiks hariduse levikule. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Oma osa
reformatsiooni edukuses oli ka aadlil ja linnadel. Nad nägid luterluses soodsat võimalust kirikute ja
kloostrite vara konfiskeerimiseks. Ometi on Lutheri ning tema järgijate tegevus suure tähendusega