Frankide ristiusustamine
maa valitsemisel ja vajaduse korral teha seda ka relv käes, armees. Kirikust oli niimoodi
välja kujundatud frankide oma riigikirik, mis suutis ise ilma välisabita saavutada
formaalse võidu germaanipärasest paganlusest. Seitsmendast sajandist hakati riigivõimu
tasandil nõudma kõikide sundristimist.
Kuigi võiks arvata, et frankide ristimisest katoliku usku võitsid nii kirik kui frangid, ei
toonud see esialgu paavstitoolile mingit kirikupoliitilist võitu. Paavsti primaati
formaalselt küll tunnustati, kuid Roomal ei olnud praktiliselt mingit sõnaõigust kiriku elu
arengu osas uutes germaani maakirikutes.
Kuid kui ei oleks olnud frankide ristimist, kas oleks läänegootide kuningas Rekkared
587.aastal üle läinud katoliiklusesse ja 589.aastal Toledo kirikukogul Hispaania
läänegootid ,,ariaanlusest" lahti ütelnud.
4
annaabi.ee 
