Anthonis van Dyck
Kunstiajaloos ei ole teist näidet, et andekas meister oleks oma õpetaja maalimisviisi nii suures
ulatuses omaks võtnud kui van Dyck. Van Dyck pani maalidesse rohkem närvilisust ning
teravust ja tugevdas figuuride väljenduslikku jõudu, näiteks maal "Kristuse taganutmine"
(1628-1632, Berliin), mis kuulub täiuslikemate hulka tema loomingus, maal "Susanna
suplemas" (umbes2-1623,München) ning "Hieronymus"(umbes 1620, Dresden).
Täiuslikemate kirikupiltide hulka kuulub ka "Madonna põldpüüga" Peterburi Ermitaazis.
Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus,
kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, joonistusel selgus ja
pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorusi on
õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma