USUNDID
EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK ( EELK) koosneb umbes 165 k o
g u d u s e s t. Ajaloolise tava kohaselt nimetatakse maakoguduse ala
kihelkonnaks. Kogudus valib endale õ p e t a j a , kelle piiskop ametisse
õnnistab, samuti koguduse juhtorganid. Kirikuõpetajaks võib olla ka naine.
Õpetaja puudumisel võib kogudust teenida aseõpetaja või diakon.
Ühe piirkonna kogudused moodustavad p r a o s t k o n n a. Eestis kattuvad nad
umbkaudu maakondade piiridega.
EELK k i r i k u k o g u täidab kirikuparlamendi rolli. Ta koosneb
praostkondade ja tähtsamate kiriklike asutuste esindajaist. Kirikukogu valib
õpetajate seast p e a p i i s k o p i ja piiskopi ( peapiiskopi asetäitja).
Peapiiskoppi abistab k o n s i s t o o r i u m ( kirikuvalitsus).
I S L A M ( muhamedi usk) lähtub araablaste polüteistlikust usundist, milles olid
palverännakud Mekasse ( Kaaba templi musta kivi juurde) ja Allah kõrgeima
jumalusena. Islami rajajaks on 6.- 7. sajandil elanud kaupmees MUHAMED. Ta
annaabi.ee 
