20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.
Muusika on habras, aeglaselt
kulgev, milles on rohkelt pianissimot ja pause. Kõige esimesena valmis klaveripala "Aliinale"
(1976), mis on ka kõige lühem ja lihtsam selles stiilis teos. Järgnesid ,,Cantus Benjamin
Britteni mälestuseks", ,,Fratres", ,,Tabula rasa", ,,Peegel peeglis" jt.
Uue stiiliga kaasnes ka sõna osatähtsuse suurenemine - siiani oli Pärt kirjutanud valdavalt
instrumentaalteoseid. Peale emigreerumist hakkas Pärt kirjutama sakraal-ehk
kirikumuusikateoseid (kus teeb kaasa ka koor või ongi ainult kooriteosed): "Passio",
"Magnificat", "Te Deum", "Berliini missa".
Valdav osa Pärdi vaimulikust muusikast on loodud ladinakeelsele tekstile. Paljude teoste
puhul on kõlaruumilt sobivaimaks paigaks kirik. Helilooja on end mõnikord nimetanud
"kirikuakustikamuusikuks" ning väga oluliseks peab ta vaikust kui ideaali.
"Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon.
Mina tahan ainult ennast muuta