Peale vanemate kaotust kasvates teda vend, kes õpetas ta orelit mängima. Töänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaei kooli koori. Tööaastad: Kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlehausemis ja Weimaris õukonnakapelli kontsrtimeistina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Oli kirikumuusik. Isiklik elu. Oli 2 korda abielus ja 20st tema lapsest said 4 tuntuks heliloojatena. Elu lõpul süvenes temalühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Looming: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat, passioonid(matteuse), üle 300 kirikukantaati (talupojakantaat), jõuluoratoorium, 6 motetti. Üle 1000 teose, mis on pandud kataloogi. Palju oreliteoseid ja kirkikumuusikat, kuid mitte ühtegi ooperit. Tähtsus:
heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel instrumentaalmuusika pillidel esitamiseks loodud muusika intermeedium meelelahutuslik vahemäng intervall kahe helikõrguse suhe kaanon mitmehäälsuse vorm kammermuusika ühele esitajale loodud muusika kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos kantor kirikumuusik kastraatlaulja meeslaulja, kes on enne murdeiga kastreeritud klassitsism kunstivool 17.-18. saj Euroopas kontratenor falsetiga laulev kõrge meeshääl kontsert mitmeosaline sonaaditeos orkestrile koraal kirikulaul kultus jumalaaustamine kvartett 4 mängijast koosnev ansambel kvintett 5 mängijast koosnev ansambel
15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu tüübid tekkisid:frottola, villanella,balletto, madrigal.* Orlando di Lasso- kirikumuusik *Giovanni Palestrina-vaimulik SAKSAMAA* Martin Lutheri protestantlik reformatsioon 1517 *luteri koraal-emakeelne koguduslaul, saatis orel INGLISMAA *Henry 8. õukond * John Taverner, Thomas Tallis, William Byrd
usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusik. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. Ilmaliku matusetalituse viib läbi matusebüroo töötaja. Millist matusetalituse viisi valitakse, sõltub lahkunu soovist, mida tema on avaldanud elu ajal või lähedaste vabal soovil. Kes saab surma registreerida? abikaasa sugulane hõimlane lahkunuga koos elanud isik
annaabi.ee 
