pidada ladina keeles, vaid iga rahva ema keeles. Ta rääkis kõigest sellest avalikult oma loengutel. Rahvas hindas teda kõrgelt. Otto I – valitses Lääne-Euroopas aastatel 936-973. Otto suutis jagu saada juba pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta krooniti Rooma keisriks. 4.Miks paavstide autoriteet hakkas nõrgenema? Sellepärast, et Prantsusmaal hakkas kuningavõim üha tugevnema ning Prantsuse kuningas tahtis kirikut enda valdusesse, eriti vastumeelne oli talle see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja kuninga vahel. 5.Mida tähendas Paavstide Avignoni vangipõli? Avignoni loss kuulus paavstidele. Avignonis elas järjestikku 9 paavsti, kes olid kõik päritolu prantslased. Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud, nad nim. paavsti eemalviibimist Avignoni vangipõlveks. 6.Võrdle frantsisklaste ja dominiiklaste ordut? Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Põhja-Itaalias, kes oli jõuka kaupmehe poeg
Paavstivõimu nõrgenemine Kuni Euroopa oli feodaalselt killustatud ja kuningavõim paljudes maades nõrk, vajasid valitsejad kiriku toetust ja olid nõus paavsti sekkumisega omaa maa kirikuasjadesse. Liit paavstiga lisas kuningatele mainet ja võimaldas neil hõlpsasti toime tulla sõnakuulmatute vasallidega. Keskaja lõpupoole aga hakkas Inglismaal ja Prantsusmaal, kuningavõim üha enam tugevnema ja võimsad feodaalid tahtsid allutada oma võimule ka kirikut. Neile ei meeldinud eriti see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja Prantsuse kuninga vahel. Kuna prantsuse vaimulikud olid kuninga poolel ei suutnudki paavst oma tahtmist peale suruda. Sellest ajast peale hakkas paavstide autoriteet alla käima. Aastal 1309. asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult prantslane, ajutiselt Avignoni linna Prantsusmaal. Roomas oli paavstide elu sageli rahutu, sest paavstil
annaabi.ee 
