Eesti uusima aja ajalugu
põlisrendile andes, mitte müües. Parempoolsed olid vastu ja nõudsid reformi teostamist järk-
järgult pikema aja jooksul, , võõrandatud alade õiglast hüvitamist ja riigimaade müümist
soovijatele isiklikuks omandiks. Lõplikult kujunes see kuskile vahepeale, aga ikkagi üsna
radikaalseks.
Asutav Kogu võttis Maaseaduse vastu 10. okt 1919. Selle alusel võõrandati kogu mõisamaa,
Vene-aegsed riigimaad ja osa kirikumaadest, samuti mõisate hooned, põllumajandustehnika,
kariloomad ja mitmed ettevõtted. Võõrandatud maa kompenseerimist otsustati hiljem arutada.
Muude riigistatud maade eest tasuti kohe, kuid vähem kui nende päris väärtusest. Seda
seepärast ,et riigil ei olnud raha ja rahvas ei mõistnud, miks peaks maksma ajaloolistele
vaenlasetele. Võõrandatud maa läks riigifondi. Põllumaad jagati välja asunudtaludena ja just
esmajoones Vabadussõja meestele.
annaabi.ee 
