· Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast. c) Kirik jäi ilma paljudest senistest ühiskondlikest funktsioonidest: · Abielusõlmimine (muutus ilmalikuks) · Sündide ja surmade registreerimine d) Suleti enamus kloostreid. e) Vähendati vaimulike arvu, säilis 2 vaimuliku astet küree, kui alamvaimulikud ja piiskop. f) Vaimulikkudele määrati kindel palk, pidid vanduma kindlat truudust
suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II ei kaotanud mitte ainult Rootsi krooni, vaid tagandati ka Taani troonilt. Nii Rootsis kui Taanis pingestunud sisesuhted lõid soodsa pinna reformatsiooni levikuks. Kogu Skandinaavias pääses võidule luterlus. Rootsis, kus katoliku kirik oli seisnud Kalmari unioonist lahkulöömise vastu, otsustas 1527. aasta Västeråsi riigipäev kogu Rootsi maavaldusest viiendiku hõlmava kirikumaa võõrandada kuningale, kes läänistas selle edasi aadlile. Kuningast sai Rootsi kirikupea, kiriku vaimulik valitsemine läks kuninga nimetatud superintendendi kätte. Vennad Laurentsius ja Olaus Petri alustasid Piibli rootsi keelde tõlkimist, võttes aluseks Martin Lutheri saksakeelse tõlke. Tervikuna ilmus Piibel rootsi keeles 1541. aastal. Rootsist laienes reformatsioon edasi Soome. Mikael Agricola avaldas Lutheri ja Petri tõlgete alusel 1548 soomekeelse Uue Testamendi.
annaabi.ee 
