Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal
olemus.
451 a. Chalkedoni kirikukogul formuleeriti, et Jeesusel oli kaks loomust jumalik ja
inimlik, mis on ühes isikus, kellel on sama olemus inimestega inimlikus. Jeesuse
isikusaladus peitubJumala ja inimese ühtekuuluvuses ühes ja samas isikus.45
Niisiis sai Nikaia kirikukogul loomisest ,,ex nihilo" esimest korda kristlik ametlik
doktriin, ,,mis sätestas, et Kristus ei ole pelgalt loodud olend ega eoon. Looja ja lunastaja
on üks".46
Kirikuloolane Kaisarea Eusebius esitas usutunnistuse, mille sõnastusele lisati juurde ,,rida
anateemasid, milles ariaanliku teoloogia üksikud äärmusseisukohad hukka
mõistetakse".47 Püha Vaimu küsimuses vaidlusi ei tekkinud, vaid jäädi lihtsa lause juurde:
,,/meie usume/ ka Pühasse Vaimusse".48
Püha Vaimu isikulisuse probleem kerkis üles peale Aleksandria sinodit 362 a. ,,Just siin
on kreeka filosoofia mõttesaavutust kristlikus kirikus rakendatud suuremal määral kui