NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED
kuni põlveni või kinnitati pahkluu kohal. Veel 20.sajandi algupoolel olid pastlad Mandri-Eesti
tööjalatsitena üldised. Saaremaal olid need juba kasutuselt kadunud 18.sajandi lõpul. Kirde-
Eestis ja Hiiumaal lõpetati kandmine 19.sajandi jooksul.
Kuivõrd hinnalised ja lugupeetud jalanõud pastlad meie esivanematel on olnud, tõendab
ilmekalt P.Johannsoni kirjapanek Suure-Jaanist: Kirikupastlad olid parknahast, mida kõige
pikem tee käeotsas kanti ja alles kirikulepikus jalga pandi, näpuvahel jälle koju viidi ning
kulumise eest kirstukapis hoiti (Voolmaa 1990a,34). Ka Ida Aua (sünd 1892) Olustvere valla
Tääksi külast mäletas, et pastlad olid emal sellal, kui ta õisiliste sukkadega kirikukooris
laulmas käis(1870.a.paiku) kollasest pargitud nahast need olid pidupastlad (ERM EA
110:139).
Pastlad: Eesti Põllumajandusmuuseum
11
annaabi.ee 
