Taani raamatukultuur
Ometi
ulatus just sellel ajal pisut hilisrenessanslikku vaimu ka Taanisse. Trondhjemi piiskop Anders
Arrebo (1587-1637) nn. ,,taani luule isa" tegeles taani värsiehituse korraldamisega, võttes
tarvitusele aleksandriinvärsi ja jälgides luuletamises kindlaid reegleid. Arrebo peatöö on
jambiline luuleteos ,,Hexaémeron" kuuest maailmaloomise päevast (trükitud 1661).
Vaimuliku luule alal lõi sotlane Thomas Kingo (1634-1703) Taanis esimesena
kirikulauludena püsima jäänud värsse. Kingo püüdis oma 2-köitelise ,,Vaimuliku laulukoori"
(1673-81) ja nn. ,,Kingo lauluraamatu" (1699) viisideks kasutada ka kergemaid ja elavamaid
rahvaviise ja ilmalikke meloodiaid. Need olid aga siiski ainsad rõõmustavad erandid üldises
halluses.
Valgustusaeg, klassitsism ja esiromantika
18. saj., võõrkeeled olid au sees. Ludvig Holberg taani üks suuremaid ja edasiviivamaid
vaimsusi, kes sai nii vana mahakiskujaks kui ka uue ehitajaks.