Lõhnaainete kasutamise ajaloost
Lõhnarohte kasutatakse ka templites ja kodualtareil. Matusetalitustes on tuleriit
lõhnavatest puudest, vürtsidest ja kummidest. Roosiveega piserdamine on kombeks
Krisna pidustuste ajal ja jõukamates peredes ka aasta viimasel päeval. (Warwood lk 261,
275-276).
Vanal Testamendil põhinevad usundid (islam, kristlus ja judaism) on kasutanud samuti
palju lõhnaaineid. Kirikuis suitsutatakse, lõhnavate õlidega võitatakse nii elavaid,
surnuid, kui kirikulampe, ikoone või pühasid kujusid, et tõrjuda kurja või
sissepühitsemise puhul. Islam on vahetpidamata lõhnaaineid soosinud. Osalt kindlasti
sellepärast, et araablased on lõhnu aastatuhandeid armastanud ja varustanud neid ka
tsivilisatsioonidesse nagu Egiptus ja Mesopotaamia. Prohvet Muhamed uskus Avicenna
eeskujul, et aroomid hoiavad meeled erksana, mis omakorda hoiab mõtted täpsed ja
järeldused selged. Pulmade puhul määritakse pruudi kehale nerolit, jasmiini, roosi jm
annaabi.ee 
