Eesti rahvamuusika
tantsinud. Neis on vaid erandjuhtudel püütud kirjeldada mõnd tantsusammu.
Saxo Grammaticus (12. sajandil) kõneleb eestlaste tantsimisest enne lahingut. Tegemist oli meeste tantsuga, mille abil sõdalased püüdsid
arvatavasti suurendada ühtekuuluvustunnet ja võitlusvaimu, võib-olla ka maagiliselt mõjutada lahingu käiku.
16. sajandil kirjeldab Balthasar Russow talupoegade pidutsemist ja tantsimist kirmestel (kirikulaatadel) jm.
1610. aastal on kirja pandud esimene tantsulise liikumise kirjeldus Dionysius Fabriciuse teoses "Liivimaa asukate tavad, usund ja eluviis",
kust selgub, et pulmades mängisid eestlased ringmänge, hüpates sealjuures üles mõlema jalaga korraga.
Mõnevõrra täpsemaid kirjeldusi leidub juba 18. ja 19. sajandi vahetusest, kus kirjeldatakse ka tantsijate liikumist.
Rahvatantsude teadlik kogumine algas Eestis hiljem kui rahvaluuletekstide kirjapanek
annaabi.ee 
