Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
väljendada. 19. sajandi algul haaras eriti kujutavat kunsti vaimustus keskajast ning soov ,,kunsti
kristianiseerida" -- peamiselt itaalia renessansimaalide eeskujul maalida kristliku ainestikuga pilte.
Seda, et kunst muutub omamoodi religiooniväljundiks, võib märgata ka kontserdisaalide ja
teatrihoonete arhitektuurist (loengus rääkisime), mis näitab, et tegemist on templi- või
6
kirikulaadsete ehitistega. Publiku suhtumine ja käitumine esindab loomulikult kogudust. Pühaks
tekstiks on helilooja looming, iseäranis mitteprogrammiline muusika e. absoluutne
muusika.
Mõiste ,,kunstireligioon" võttis 18./19. sajandi vahetusel tõenäoliselt kasutusele saksa romantik,
teoloog ja filosoof Friedrich Scheiermacher (1768-1834) oma teoses ,,Loenguid religioonist"
(1799). Seal kõneles ta kolmeastmelisest teest, kuidas inimene areneb surelikust surematuks või
annaabi.ee 
