Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018
"Ristitee".
4.
Johannes Brahms
1833-1897
Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi
varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski
klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega
lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline
pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja
harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta
rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele
koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja
instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis.
Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust.
Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu,
Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning