VARAUUSAEG
Riik ja reformatsioon. Keisrivõim üritas esialgu reformatsiooni jõuga maha suruda. Wormsi edikt
6. maist 1521 kuulutas nii Martin Lutheri kui tema toetajad lindpriiks. Samas polnud riigipäevgi
enam üksmeelne. 1526. aastal Speyeris toimunud riigipäeval (Itaalia sõdadega seotud Karl V ei
saanud sellel osaleda), nõudsid vürstid endale usuvabaduse ning õiguse määrata ka oma alamate
usku.
Reformatsiooniga kaasaläinud vürstkondades kehtestati ilmaliku võimu toel uued
kirikukorraldused. Saksi kuurvürst oli esimene, kes 1528. aastal nimetas ametisse konsistooriumi ja
superintendendid. Kirikuvarad sekulariseeriti, kloostrid suleti. Kui 1529. aastal toimunud
järjekordsel Speyeri riigipäeval üritati keisri kohalolekul taas reformatsiooni peatada, avaldas osa
saadikuid protesti, nõudes Wormsi edikti tühistamist. Siit tulenebki reformatsiooniga kaasaläinute
nimetamine protestantideks. 1530. aasta Augsburgi riigipäeval sõnastas Lutheri lähimaid
annaabi.ee 
