Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
oaas pärast seda, kui keskklassil ei õnnestunud oma ideid poliitikas teostada (pärast Viini kongressi
ja kuningavõimu restauratsiooni, pärast 1848.-1849. aasta revolutsioonilaine mahasurumist).
Vokaalsümfooniline (ilmalik) muusika (koorile ja orkestrile, vahel osalesid ka solistid). Nii
nagu kogu kooriliikumist 19. sajandil, nii kandsid ka seda zanrit harrastuskoorid. (Kutselised koorid
tegutsesid ju ainult ooperiteatrites õieti olid need sageli poolkutselised ja õukondades
kirikukoorina. Vahel osalesid sellised professionaalid ka ilmalike suurvormide ettekannetel, aga see
polnud reegel.) Suurvormide esitamises kõige tähtsamat rolli mängisid Saksamaal nn
lauluakadeemiad (Singakademie), millest kõige kuulsam tegutses Berliinis, ja muusikapidustused
(Musikfest). Lauluakadeemia nimetus rõhutab, et on haritud harrastajate segakooriühing ning ta oli
esinduslikum nähtus kui lihtsalt kooriselts või kooriühing ehk Liedertafel (v.a päris esimene, Zelteri
annaabi.ee 
